Maria Montessori sündis 31. augustil 1870. aastal Itaalias Ancona provintsis Chiaravalles. Tema isa Alessandro Montessori pärines Bologna aristokraatlikust suguvõsast ning oli konservatiiv. Tema ema Renilde Stoppani oli kuulsa filosoofi Antonio Stoppani nõbu. Ema ja tütar olid väga lähedased.
Kui Maria sai 12-aastaseks, kolis perekond Rooma. Vanemate soovil pidi Mariast saama õpetaja. Maria seevastu huvitus matemaatikast ning otsustas saada inseneriks. Aastal 1890 lõpetas ta Roomas noormeestele mõeldud loodusteadusliku kallakuga tehnikakooli. Õpingute käigus tekkis Marial huvi bioloogia vastu ning ta otsustas õppida arstiks.
Aastal 1892 võeti ta vastu Rooma ülikooli meditsiiniteaduskonda, kus ta valis psühholoogia eriala.1896. aastal kaitses Maria Montessori doktoritöö teemal "Tagakiusamismaania uurimine kliinilisest aspektist" ning temast sai esimene naine, kes lõpetas Rooma ülikooli arstina. Hiljem täiendas ta end ka pedagoogika alal.
Pärast ülikooli lõpetamist alustas Maria tööd Rooma ülikooli juures töötavas psühhiaatriakliinikus. Algusest peale oli ta sügavalt nördinud puuete ja aeglase arenguga laste kohtlemisest. Ta tundis, et vaimne mahajäämus on suuresti pedagoogiline probleem ja, et tuleks muuta kogu õpetamissüsteemi. See oligi aluseks “Montessori meetodi” rajamisele.
Osaledes Torino kongressil 1899, taotleski ta õpingute inimlikumaks muutmist ja kaitses puuetega lapsi, nõudes, et nende haridus oleks teistega võrdsel tasemel. Itaalia haridusministrile, kes samuti nimetatud kongressil kohal oli, jätsid Maria Montessori väited sügava mulje, ja ta määras Maria Scuola Ortofrenica – õppe- ja hooldeasutus vaimsete puuetega inimestele - direktrissiks. Maria Montessori võttis koha vastu, sest ta tahtis enda teooriaid tõestada.
Esimene tunnustus tuli, kui mõned kooli 8-aastased õpilased tegid riiklikke eksameid lugemises ja kirjutamises. Montessori õpilased ei saanud ainult eksamitest läbi, vaid nad said paremaid tulemusi kui tavakoolide õpilased. Seda kirjeldati kui “Montessori imet”. Maria Montessori vastas sellele, et kui juba vaimse alaarenguga lapsed said nii häid tulemusi, siis tahaks ta teada, milline on “normaalsete” laste potentsiaal.
1907. aastal avas Maria kooli Roomas, mida kutsuti "Casa dei Bambini" ehk “Laste Maja”. “Laste Maja” oli laste päevahoolduskeskus Rooma ühes vaesemas kvartalis. Seal õpetati lapsi kiirusel, mille nad ise valisid. Seda Montessori meetodi põhialust kutsus Maria “loomulik enesearendamine”. Spetsiaalsed materjalid ja kasvava raskusega õppetunnid aitasid lastes huvi äratada ja nende arengut kiirendada. Õpetaja “õpetas” lapsi ainult alguses, näidates neile uusi ja/või raskemaid ülesandeid, et lapsed ei õpiks valesid harjumusi või raiskaks energiat tühjalt, sest nad ei saa ülesandest ise aru. Edaspidi aga lastakse lapsel ise tegevusi uurida ja katsetada. On kindlaks tehtud, et Montessori meetod aitab lastel palju kiiremini lugema ja kirjutama õppida kui tavaliselt. “Laste Maja” edu aitas kaasa Montessori meetodi ülemaailmsele levikule ja rohkemate koolide avamisele.
Aastal 1914, pärast oma ema surma, külastas Maria Montessori USA-d. Tema loengule Carnegie Hallis tuli 5000 inimest. Loengutesarja raames kirjutas ta raamatu "Teadusliku pedagoogika meetod kasutatuna väikelaste kasvatuses ja laste majades" ("The Method of Scientific Pedagogy as Applied to Infant Education and Children's Houses"). Loodi ka Montessori ühing, mille üheks eestvedajaks sai Alexander Graham Bell. Pärast visiiti USA-sse külastas Maria Montessori Argentinat ja teisi Ladina-Ameerika riike.
1919. aastal külastas ta esmakordselt ametlikult Londonit, kus talle korraldati kuninglik vastuvõtt Savoy hotellis.
1924. aastal kohtus ta Benito Mussoliniga, kes pärast kõnelusi hakkas Itaalia koolides propageerima Montessori meetodit. Hiljem tekkisid tal Mussoliniga lahkhelid, peamiselt sellepärast, et Montessori keeldus enda põhimõtteid muutmast ja lastest väikesi sõdureid kasvatamast, ning Montessori meetod koolides kaotati. Maria Montessori pidi Itaaliast lahkuma. Ta läks mõneks ajaks Hispaaniasse, ja kui seal kodusõda puhkes, Hollandisse.
Teise maailmasõja ajal elas Maria Montessori Indias. Seal elatud aastate jooksul juhendas ta mitmeid õpetajate kursusi, mis olid väga populaarsed. Näiteks 1939. aastal Madrases toimunud kursustest võttis osa 300 õpetajat üle India. Pärast sõda tuli ta tagasi Inglismaale ning 1946. aastal avas õpetajate kursused Londonis.
Tagasi Itaaliasse läks Maria Montessori 1947. aastal. Samal aastal taasavati Itaalias sõja ajal suletud olnud Montessori ühing Opera Montessori.
Aastal 1948 siirdus Maria taas Indiasse, kus ta juhtis uusi kursusi. 1949 alustas ta kursusi Pakistanis, kuid pidi töö pooleli jätma ja Euroopasse tagasi pöörduma. Tema kursusi Pakistanis jätkas taani pedagoog Albert Max Joosten.
Kõikidel tema reisidel saatis teda tema ainuke laps, poeg Mario Montessori. Mario juhatas ka Rahvusvahelist Montessori Assotsiatsiooni (asutatud 1929), mille eesmärgiks oli Maria Montessori teadusliku pärandi levitamine pärast tema surma.
Maria Montessori suri 6. mail 1952 Hollandis.
allikad:
http://et.wikipedia.org/wiki/Maria_Montessori
http://en.wikipedia.org/wiki/Maria_Montessori
http://montessorimom.com/strange-true-facts-about-maria-montessori/
Where Am I?
11 years ago
